Intervjuu keeleandmete kogumise meetodina

Kristiina Praakli

Abstract


Keelekasutuse uuringutes tuntakse erinevaid ainestikutüüpe, nagu intervjuu, argivestlused, osalusvaatlustel põhinevad ainestikud, päevikumärkmed, ankeetküsitlused, eksperimendid, kirjalikud tekstid, autobiograafiad, helimaterjalid, raadio- ja telesaated, e-kirjad jne. Tõenäoliselt nõustub iga empiirilise ainestikuga töötav uurija väitega, et ideaalset keeleandmete kogumise meetodit ei ole olemas. Artiklis käsitletakse intervjueerimise ja intervjuuainestike spetsiifikat keeleuuringute eesmärkidest ja vajadustest lähtuvalt. Vaadeldakse selliseid empiiriliste uuringute põhiprobleeme nagu vaatleja paradoks, intervjueerija ja intervjueeritava suhe ja koostöö ning nende vastastikune mõjutamine. Nimetatud aspektid on tegurid, millest oleneb keeleandmete kogumise edukus.

DOI: http://dx.doi.org/10.5128/ERYa5.14

 


Keywords


suuline kõne; keeleainestikud; keeleline käitumine; sotsiolingvistika; empiiriline ainestik; eesti keel

Full Text: PDF

Refbacks

  • There are currently no refbacks.


ISSN 1736-2563 (print)
ISSN 2228-0677 (online)