Juhiste esitamine haldusaktides

Riina Reinsalu

Abstract


Kohalikud omavalitsused korraldavad haldusaktide kaudu enda, muude ametkondade, ettevõtete, eraisikute jt tegevust. Et haldusakt täidaks oma eesmärki võimalikult hästi, tuleb valida sobiv tekstistrateegia, mis hõlmab nii struktuuri- kui ka keelevalikuid. Keelekasutaja ei ole valikute tegemisel kunagi päris vaba, vaid ta lähtub suuremal või vähemal määral varasemate tekstide eeskujust ehk žanri- ja laiemalt kultuuritavadest. Artikli valimi moodustavad 75 korraldust, otsust ja käskkirja, mille uurimine žanrianalüüsi meetodil võimaldab välja selgitada nende tekstiliikide ühis- ja erijooned, sealhulgas tekstistrateegilised võtted, mida kasutatakse kommunikatiivse eesmärgi saavutamiseks. Tekstistrateegia hõlmab tekstitüübi valikut: kuna nii korralduse, otsuse kui ka käsu eesmärk on tegu (keegi peab midagi tegema), esindavad need tekstid makrotasandil instruktiivset tekstitüüpi, mikrotasand pakub aga mitme tekstitüübi põimingut. Juhiste esitamise viis on kõigi vaatlusaluste haldusaktide puhul standardne ning tekstiliikide vahel märkimisväärseid struktuurilisi ja keelelisi erinevusi ei esine.

Presenting instructions in administrative acts

Local governments employ administrative acts for managing their own activities as well as those of other offices, businesses, private persons, etc. In order for an administrative act to best fulfil its purpose, a suitable textual strategy, covering both structural and linguistic choices, must be selected. No language user is entirely free in making such choices, but rather proceeds to a greater or lesser degree from examples set by previous texts, i.e. from conventions of genre and of the wider culture.

The purpose of this paper is to determine what kinds of textual strategies and devices (including text types) are employed in orders, decisions, and directives for the purpose of achieving a genre-specific goal. Since the law specifies the issuer of the act, their sphere of competence, and the conditions for the issuance of the act, it can be presumed that some of the genre-specific characteristics are related to extra-linguistic factors. This paper focuses on the general and sentence structure of administrative acts, in order to determine whether such acts can be regarded as a distinct genre based on linguistic properties as well.

The administrative acts under consideration have a structure as standardised by the corresponding domain. In 64% of the administrative acts background information (reasoning, and references to legislation) is syntactically connected to the conclusion. As such, the content is conveyed in the form of declarative speech acts: the issuer of the act describes their own activity (e.g. X issues an order, X decides + da-infinitive), rather than giving out instructions. However, in 26% of administrative acts there is no syntactic connection between background information and the conclusion, for which reason the conclusion, constructed from da-infinitives, takes the form of instructions. Consequently, the micro-level of administrative acts presents a mixture of descriptive and instructive types of text, whereas on the macro-level the administrative acts here examined represent only the instructive type of text.

Although directives are more varied compared with orders and decisions (e.g. directives include less references to the reasons for the issuance of the act and to legislation, and such references are usually syntactically unconnected to the conclusion), the classification of orders, decisions, and directives into distinct administrative acts is primarily based on extra-linguistic (substantial) characteristics. For this reason, on the basis of their use of language they can be regarded as a single genre, a genre of administrative instructions.


Keywords


tekstitüüp, tekstiliik, žanr, haldustekst, eesti keel

Full Text:

PDF

References


Aedmaa, Anno; Lopman, Evelin; Parrest, Nele; Pilving, Ivo; Vene, Einar 2004. Haldusmenetluse käsiraamat. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.

Askehave, Inger; Swales, John 2001. Genre identification and communicative purpose: A problem and possible solution. – Applied Linguistics, 22 (2), 195–212. http://dx.doi.org/10.1093/applin/22.2.195

Beaugrande, Robert; Dressler, Wolfgang 1981. Introduction to Text Linguistics. London–New York: Longman.

EKNRK = Eesti kirjakeele normi rakendamise kord 2011. Riigi Teataja I, 14.06.2011, 3. https://www.riigiteataja.ee/akt/114062011003 (24.2.2016).

Fairclough, Norman 2003. Analysing Discourse: Textual Analysis for Social Research. London–New York: Routledge.

HMS = Haldusmenetluse seadus 2002. Riigi Teataja I 2001, 58, 354. https://www.riigiteataja.ee/akt/686696 (24.2.2016).

Hatim, Basil; Mason, Ian 1997. Discourse and the Translator. London–New York: Longman.

Hill, Claire; King, Christopher 2004. How do German contracts do as much with fewer words? – Chicago-Kent Law Review, 79 (3), 889–926. http://scholarship.kentlaw.iit.edu/cklawreview/vol79/iss3/23/ (24.2.2016).

Kasik, Reet 2007. Sissejuhatus tekstiõpetusse. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.

Kerge, Krista; Pajupuu, Hille; Tamuri, Kairi; Meier, Heidi 2008. Kõnetehnoloogia vajab žanrilist lähenemist. – Eesti Rakenduslingvistika Ühingu aastaraamat, 4, 53–65. http://dx.doi.org/10.5128/ERYa4.04

Kerge, Krista 2012. Let’s Talk Linguistics. − Keel ja Kirjandus, 4, 581−597.

Kern, Katrin; Võik, Ilona 2014. Korras keel, sobiv stiil, selge sõnum. Tallinn: Maurus Kirjastus.

KOKS = Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus 1993. Riigi Teataja I 1993, 37, 558. https://www.riigiteataja.ee/akt/126032013006?leiaKehtiv (24.2.2016).

Mandra, Katrin 2009. Haldusteksti struktuurist Tartu linnavalitsuse korralduste näitel. – Eesti Rakenduslingvistika Ühingu aastaraamat, 5, 131–141. http://dx.doi.org/10.5128/ERYa5.08

Meier, Heidi 2002. Olulisi aspekte tekstitüübivõrdluses. − Artikleid tekstianalüüsist. Tekstid ja taustad. Tartu Ülikooli eesti keele õppetooli toimetised 23. Tartu: Tartu Ülikooli kirjastus.

Puksand, Helin; Kerge, Krista 2012. Õpiteksti analüüs kirjaoskuse omandamise kontekstis. – Emakeele Seltsi aastaraamat, 57 (2011), 162−217. http://dx.doi.org/10.3176/esa57.09

Raadik, Maire 2008. Kuidas vormistada ametikirja. Tartu: Keelehooldekeskus.

Raadik, Maire 2011. Väikesed tarbetekstid: käsiraamat. Tallinn: Eesti keele Sihtasutus.

Reinsalu, Riina 2011. Leping tekstiliigina: žanristruktuur. – Eesti Rakenduslingvistika Ühingu aastaraamat, 7, 215–229. http://dx.doi.org/10.5128/ERYa7.13

Saaremets, Virgo 2014. Resolutsioon olgu regulatiivne, regulatsioon olgu resoluutne. – Õiguskeel, 4, 33–44.

Schäffner, Christina 2000. The role of genre for translation. − A. Trosborg (Eds.), Analysing Professional Genres. Pragmatics and Beyond New Series 74. Amsterdam–Philadelphia: John Benjamins Publishing Company, 209−224.

Swales, John 1990. Genre Analysis: English in Academic and Research Settings. Cambridge: Cambridge University Press.

Trosborg, Anna 1997. Text typology: Register, genre and text type. – A. Trosborg (Ed.), Text Typology and Translation. Amsterdam–Philadelphia: John Benjamins Publishing Company, 3–23. http://dx.doi.org/10.1075/btl.26.03tro

Werlich, Egon 1983. A Text Grammar of English. Heidelberg: Quelle und Meyer.




DOI: http://dx.doi.org/10.5128/ERYa12.13

Refbacks

  • There are currently no refbacks.


Copyright (c) 2016 Riina Reinsalu

Creative Commons License
This work is licensed under a Creative Commons Attribution-NonCommercial 4.0 International License.

ISSN 1736-2563 (print)
ISSN 2228-0677 (online)
DOI 10.5128/ERYa.1736-2563